The moon bileful aghast

Lunar corona. Source: Wikimedia

For reasons completely unelated, I found myself having to translate a poem by an Estonian author, Gustav Suits, a prominent modernist from the first half of the 20th century. The original text is somewhat flexible with language, and thus the translation is also … somewhat.


---

Sapine kuu

Sapine viirastab kuu
lumiste väljade sõrval.
Varjutab teeääri puu.
Haledalt värava kõrval
koer ulub huu, ulub huu!

Kinni löödud elu uksed,
sõitvad, sõitvad surma suksed.

Sapine viirastab kuu,
tihedaks hõbetab õue.
Varjutab teeääri puu,
maailma mure me põue,
koer ulub huu, ulub huu!

Kinni löödud elu uksed,
sõitvad, sõitvad surma suksed.

Sapine viirastab kuu,
käime kui hukatusorus.
Varjutab teeääri puu.
Miks on su pää nõnda norus?
koer ulub huu, ulub huu!

---

The Bileful Moon

The moon, bileful, aghast
above the snowy wake.
Trees shadow the paths.
Desperate by the gate
dog's howling woo, howling woo!

The doors of life slammed shut,
The mounts of death atrot

The moon, bileful, aghast
solidly silvers the yard.
Trees shadow the paths,
sorrows of world in our heart,
dog's howling woo, howling woo!

The doors of life slammed shut,
the mounts of death a-trot.

The moon, bileful, aghast,
we walk the valley of Doom.
Trees shadows the paths
Why on your head lies the gloom?
dog's howling woo, howling woo!